Patune naine võiab Jeesuse jalgu
Luuka 7: 36-50
36 Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda. 37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga 38 ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga. 39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: „Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.” 40 Jeesus aga ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi ütelda!” Tema lausus: „Räägi, Õpetaja!” 41 „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend. 42 Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?” 43 Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.” Jeesus ütles talle: „Sa otsustasid õigesti.” 44 Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. 45 Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast. 46 Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
47 Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.” 48 Aga naisele ta ütles: „Sinu patud on sulle andeks antud!” 49 Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: „Kes on tema, kes ka patte andeks annab?” 50 Aga tema ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!”
Mõni aeg tagasi hakkas see lugu mind kõnetama. Selles loos on nii mõnigi detail, mis peaks meile õpetlik olema.
See lugu algab palju lubavalt:
„Aga üks variser palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.“
Variser Jeesuse päevil ei olnud võrdeline silmakirjalikkusega, vaid Jeesuse ühiskonnas olid nad lugupeetud, kes siis õpetasid rahvast järgime Toorat ja suulist pärimust, mis pidavat aitama Toorat mõista. Küll aga me teame, et Jeesuse nahutas neid sageli selle tõttu, et nad rõhusid ainult välisele ja väga rangele Toora pidamisele, kuid jätsid kõrvale armastuse Jumala vastu ning halastuse kaasinimese suhtes. Jeesus ütles ühes oma vaidluses variseridega, et ma ei taha ohvrit, vaid halastust! ehk siis oluline ei ole mitte see, et ma ütlen ühel päeval Jumalale, et vaata, mida ma ohverdasin sinu jaoks, vaid oluline on see, kui palju halastust me osutame inimestele meie ümber.
Meile ei räägita väga sellest, millest variser ning tema sõbrad ja Jeesus omavahel vestlesid. Kindlasti oli seal arutelusid teoloogilistel teemadel, kuid kindlasti oli seal ka nö common talk’i ehk siis jää sulatmis juttu.
Võib-olla ootas variser ka mingil määral heakskiitu Jeesuselt oma maailmavaadete kohta jne. või et Jeesus tunnustaks teda, kui tubli ta on või soovis ta Jeesuselt nö vaipa jalge alt ära tirida. Meile ei räägita sellest.
37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga 38 ja astus tema taha ta jalgade juurde.
See söömaaeg aga sai täiesti teistsuguse pöörde sellest hetkest, kui sinna kotta tuli ka üks naine, kelle kohta me loeme, et linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tuli ta sinna majja.
Igas ühiskonnas toimub inimestele siltide külge kleepimine ning jah, me sageli väärime neid silte oma tegude või eluviiside pärast, kuid meie sildistamised on sageli sellise lõpliku hoiakuga ja need on kas halvustavad või ülistavad seda inimest, kellele mingi silt on antud.
Sama loeme ka sellest loost, et selles linnas oli patune naine, mis tähendas sõna otseses mõttes seda, et tegu oli naisega, kes oli prostituut ning kogu linn teadis, et ta selline on ja ta astus Jeesuse taha tema jalgade juurde.
Püüdes seda kontrasti tuua tänapäeva, siis püüa ette kujutada näiteks, et EELK peapiiskop Urmas Viilmaa on kutsutud peaministri juurde õhtusöögile ning keset seda söömaaega tuleb sinna ka keegi linna prostituut ning läheb otse EELK peapiiskopi Urmas Viilmaa juurde ning hakkab tema jalgu võidma selle kalli mürriõliga nii nagu me loeme, ta seda Jeesusele tegi.
- hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.
Milline oleks sinu reageering täna nii selle naise suhtes, kui ehk ka EELK peapiiskopi suhtes. Jah, see võrdlus ei ole kindlasti kohane, aga annab teatud määral meile mingi ettekujutuse sellest olukorrast, mis evangeeliumis lahti rullus. Üks on nö püha ja lugupeetud ning teine ühiskonna madalamast kihist, keda halvustatakse ning keda ilmselt kõik naised vihkavad ja kuidas see naine üldse võis nii jultunud olla, et ta sinna söömaajale ennast pressis!
Ja salm 39 annab veelgi täpsemalt meile ettekujutuse sellest, kuidas sellesse naisesesse suhtuti selles linnas.
39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: „Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.”
Variserid olid väga mures mentaalse puhtuse osas ning püüdsid kõigiti vältida seksuaalseid mõtteid ning nad olid isegi nii äärmuslikud selles, et püüdsid vältida igasugust kontakti naistega ning isegi püüdsid tänavatel jalutades vaadata maha, et mitte näha võib-olla juhuslikult mööduvat naisterahvast. Selle tõttu oli neil sageli ka muhud ja armid, kui nad vastu posti ennast ära lõid jne. ja isegi naise väikese sõrme puudutamine oli nende jaoks juba sama hull, kui naise genitaalide puudutamine.
Ja nüüd seal lauas olles tuleb mitte lihtsalt üks naine, vaid patune naine, ja hakkab võidma Jeesuse jalgu õliga ning kastma oma pisaratega ning kuivatama tema jalgu oma juustega.
Aga Jeesus nägi selles naises hoopis midagi muud, kui seda nägid variser ja tema sõbrad. See variser nägi selles naises ühte kõlvatut naist, kes väärib ühiskonna hukkamõistu, kuid Kristus nägi selles naises naist, kes otsib andestust ja lootust paremaks tulevikuks.
Mulle nii väga meeldib Piiblis see, kuidas ta hindab inimest hoolimata kas ta on mees või naine, erinevalt teistest religioossetest teostest. Lugedes lugusid Kristuse ülestõusmisest ning sellest, kes olid esimesed ülestõusmise tunnistajad, siis see oli tavatu, sest naiste tunnistust ei aktsepteeritud väga ka Jeesuse päevil, kuid Kristuse jaoks ei ole tähtis, kas inimene on mees või naine, vaid Kristus vaatab meie südameisse ning otsib sealt midagi enamat, otsib meie südant ja seda, et me armastaksime oma Jumalat ja oma ligimesi nagu iseennast, mitte ei ajaks näpuga järge, kes kui hästi ja õigesti kirjatähte peab.
Psalm 103:13,14 on kirjas:
Otsekui isa halastab laste peale,nõnda halastab Issand nende peale,kes teda kardavad.14 Sest ta teab, millist tegu me oleme;tal on meeles, et oleme põrm.
Loo juurde tagasi tulles ei hakanud aga Jeesus ka Siimonat (see variser, kes Jeesuse enda juurde kutsus) nö korrigeeris.
40 Jeesus aga ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi ütelda!” Tema lausus: „Räägi, Õpetaja!”
41 „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.
42 Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?” 43 Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.” Jeesus ütles talle: „Sa otsustasid õigesti.”
Valdo Nõlvaku blogi 