Psamid 91:11
„Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.“
Elame täna keerulisel ajal ning ilmselt oleme astumas ühte raskesse aega, mida meie põlvkond võib-olla ei ole kogenud. Seoses ülemaailmselt leviva Covid-19 viirusega on seatud meie riigis ja ka mujal maailmas palju piiranguid liikumisele, töökohtadele, avalikele üritustele jne. Igapäevased uudised ei sisenda meile just palju kindlust lähitulevikku. Paljud ärid ja ettevõtted seisavad silmitsi raskete otsuste ja valikutega. Inimesed, kes on töötavad turisminduses või toitlustuses või meelelahutuses või mõnes muus sarnases valdkonnas, mille sissetulekud sõltuvad inimeste külastatavusest, on kindlasti rohkem mures sellest, kuidas igapäevaselt hakkama saada jne. Ehk teisisõnu on ees ootamas ajad, mille kohta me ütleme, et elame päev korraga ja loodame, et koos saame jagu sellest kergesti levivast viirusest.
Läbi ajaloo on inimkond pidanud läbi minema sarnastest rasketest aegadest, kus paljud inimesed paratamatult jätsid oma elu. Näiteks 1918 aastatel oli maailma laastamas H1N1 gripiviirus, millesse hinnanguliselt nakatus 500 miljonit inimest maailmas ja üle maailma suri selle tagajärjel ligi kaudu 30-40 miljonit inimest ehk siis ligikaudu 7% nakatanutest. Tollel ajal oli see 1/3 maailma rahvastikust, kus maailmas elas 1,5 miljardit inimest.
Sellised ajad panevad meid loodetavasti rohkem mõtlema inimelu ja selle haprusele ja sellega koos me esitame ilmselt rohkem küsimusi teemal, kas inimese elu lõppeb selle eluga, mis meil siin ilmas on?
Kus siis Jumal on ja miks Jumal on lasknud sellisel olukorral jälle uuesti tekkida? Kas Jumalal läksid asjad jälle käest ära?
Need kõik on meie mõtted oma piiratuses.
Jesaja (55:8,9) raamatus ütleb Issand järgnevalt:
„Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.
Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.“
Teisisõnu näeme meie pilti väga kitsarinnaliselt, sest näeme ainult seda, mida käega saame katsuda, kuid elu on rohkemat, kui ainult käega katsutav ja teaduslikult tõestatav.
Jagan siin teiega ühe Itaalia arsti kogetu, mida jagas üks meie armas koguduseliige oma Facebook’i lehel
„Oma kõige pimedamates õudusunenägudes ei osanud ma ette kujutada, mida ma olen pidanud nägema ja kogema meie haiglas viimase kolme nädala jooksul. Õudusunenägu jätkub, vool läheb aina suuremaks ja suuremaks. Kõigepealt tulid mõned, siis kümned ja siis sajad. Ja nüüd me ei ole enam arstid – meist on saanud sorteerijad lintkonveieril, kes peavad otsustama, kes elab ja kes saadetakse koju surema, kuigi kõik need inimesed on Itaaliale makse maksnud.
Kaks nädalat tagasi olime kolleegidega ateistid. See oli normaalne, sest me oleme arstid ja me teadsime, et teadus pole Jumala olemasolu kinnitanud. Ma naersin alati oma vanemate usu üle.
Üheksa päeva tagasi saabus meie juurde 75-aastane pastor. Tal olid tõsised hingamisraskused, kuid tal oli piibel kaasas ja ta üllatas meid, kui luges surijatele piiblit, hoides samal ajal nende käest kinni.
Olime kõik väsinud, heidutatud, vaimselt ja füüsiliselt kurnatud, kuid jõudsime teda kuulata. Nüüd tuleb tunnistada: meie inimestena on piir ees – üha rohkem inimesi sureb iga päev, ilma et me saakisme midagi nende heaks teha. Oleme kurnatud, kaks meie kolleegi on surnud ja nakatunud on ka teisi. Mõistsime, et inimestena me ei suuda rohkem, me vajame Jumalat ja hakkasime temalt abi paluma. Kui meil tekib mõni vaba hetk, me räägime üksteisega ja ei suuda uskuda, et olime halastamatud ateistid, kuid nüüd otsime rahu iga päev ja palume Issandat et aidaku Ta meil end ületada, et saaksime haigeid ravida.
Eile suri 75-aastane pastor (kes loovutas oma hingamisaparaadi lootustandvamale patsiendile) ja kuigi meil oli siin kolme nädala jooksul üle 120 surma ja me kõik olime kurnatud, murtud leinast, õnnestus tal tuua meile rahu, mida me enam ei uskunud leidvat.
Pastor läks Issanda juurde ja me järgneme talle peagi, kui olukord jätkub samal viisil.
Ma pole kuus päeva kodus olnud, ma ei tea, millal viimati sõin ja tunnen end maa peal väärtusetuna ning tahan kasutada oma viimast hingetõmmet teisi aidata. Vaatamata sellele, et olen ümbritsetud teiste inimeste kannatustest ja surmast, on minu sees rahu, sest olen tagasi Jumala juures.“
Jumala vaade elule ulatub kaugemale – see ulatub igavikku. Ulatub sellele, mis on jääv ja mis on püsiv ja see ei ole piiratud meie piiratusega või sellega, mis kaob ja mis on määratud hävimisele.
Surm ei ole elu lõpp, vaid pigem tõelise, Jumala poolt pakutavale elule, mida Tema pakub oma pojas Jeesuses Kristuses.
Kuid mul on sulle ka häid uudiseid seoses eluga, mis meile on antud kingitusena siin elamiseks.
Läbi erinevate raskete aegade on Jumal näidanud end ustavana oma laste eest hoolitsemisel. Kui Tema on sind hoidnud elus, siis on Tema ka see, kes sind kannab läbi rasketest aegadest.
Piiblis on tohutul hulgal imelisi lugusid sellest, kuidas Jumal varustas, kuidas Jumal hoidis ja kuidas Jumal varjas omi.
Jah, on tõde, et paljud surid nälga raskel näljaajal ka Iisraelis, kui prohvet Eliisa läbi jäi ellu üks Sarepta naine, aga ju siis oli Jumalal mingi plaan selle naisega tollel ajal, millest me Piiblis ei loe.
Jah, paljud surid pidalitõvesse ka Jeesuse päevil, aga me teame vähemalt kümnest tervenenust, keda Jeesus tervendas. Ilmselt oli Jumalal ka nende kümne jaoks oma plaan, kellest ainult üks oskas tänama tulla, aga me ei tea teiste elulugu.
Mulle nii meeldivad need psalmisti sõnad.
„Ta annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.“ (Psalmid 91:11).
Aegadel nagu täna, ootab Jumal, et me ei kaotaks oma usku ja usaldust Tema hoolitsusse, vaid et me haaraksime kinni Tema tõotustest ja paneksime oma usu Temasse ja sellesse, et Tema ei ole kaotanud kontrolli asjade üle, vaid Tema käes on meid hoida ja meie eest hoolt kanda.
Olgu see siis meie igapäeva vajadustega või olgu see meie hingeliste probleemidega. Tema jaoks oleme me tähtsad ja Ta on näidanud oma armastust iga inimese vastu sellega, et sinu ja minu lepitamiseks lasi Ta oma Pojal, Jeesusel Kristusel, minna surma, et meil võiks olla elu ka peale seda, kui meie aeg siin ilmas otsa saab.
Lõpetaksin oma tänased mõtted Jeesuse sõnadega Mäejutlusest:
Matteuse 6:25-34
25 Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, 25 Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?
26 Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?
27 Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?
28 Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
29 aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
30 Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
31 Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?”
32 Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.
33 Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!
34 Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.
Ja veel:
Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! (Johannese 14:1)
Seega on meile pigem antud üleskutseks korrigeerida meie eludes olevaid väärtushinnanguid ning küsida endalt, kas mina tunnen täna Jeesust, kui isiklikku Päästjat ja kas minu elu on täna Tema kätte usaldatud? Kui mitte, siis miks mitte teha täna uus otsus või uus pühendumus?
„Anna oma tee Issanda hooleksja looda tema peale;küll ta toimetab k
ik hästi!“ Psalmid 37:5
Lõpetuseks tahaksin paluda õnnistust sinule ja sinu perele sõnadega, milled Jumal Moosesele andis ja millega ta pidi õnnistama Iisraeli laps.
“Issand õnnistagu sind ja hoidku sind! Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu! 4Mo 6:23-25
Aamen
Jumal õnnistagu sind ja ole hoitud.
Valdo Nõlvaku blogi 